Eneseanalüüs ja praktika eesmärkide seadmine

Kui tuli teemaks praktika ja selle sooritamiseks koha valimine, siis minu esimene mõte oli oma koolis teostamise kaalumine. Olen Tallinna Saksa Gümnaasiumis töötanud juba 14 aastat klassiõpetajana ja matemaatikaõpetajana. Kui kooli juhtkond kuulis, et pean praktika kusagil asutuses sooritama, tehti ettepanek seda enda majas teha. Pakkumine tundus vägagi ahvatlev ja võimalusterohke, sest haridustehnoloogi meie koolis ei ole.
Siit tulid ka eesmärgid:

  • Saada selgemaks, mis on üldhariduskoolis haridustehnoloogi ülesanded igapäevatöös
  • Läbi viia koolitusi (nii eesti kui ka saksa keeles)
  • Nõustada õpetajaid ja õpilasi
  • Katsetada uusi õpikeskondi ja seejärel neid ka tutvustada õpetajatele

Loomulikult on koolituste korraldamine ja läbiviimine mulle üheks suurimaks väljakutseks, sest oma kolleegi õpetamine on hoopis midagi muud kui klassis õpilaste õpetamine. Veel enam, kui pean seda tegema võõrkeeles. Kuid iga raskus on ületamiseks, seega püüan oma positiivsuse, rõõmsameelsuse ja abivalmidusega ning motivatsiooniga eesmärgid saavutada.

Kuid mõttes on ennast proovile panna ka hoopis teises valdkonnas, külastades selleks raadiot ja televisiooni. Soov on uurida, milliseid ülesandeid täidavad sealsed tehnoloogiainimesed ning proovida ka ise mõnda seal pakutavat ülesannet täita.

Digitaalse õppevara kasutamine koolis

Kogu Euroopas on  välja kujunemas uut tüüpi innovatsiooni keskkond, mida kutsutakse Living Labs (Bergvall-Kareborn, Holst & Stahlbröst, 2009). 1.septembrist 2019 osaleb Tallinna Saksa Gümnaasium, Kodanikuteaduse kompetentsikeskuse Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatud koostööprojektis, milleks on sensoripõhiste teadislaborite rakendamine kodanikuteaduse koolidevahelises kompetentsikeskuses II-III kooliastmes, kus põhirühk on muutunud õpikäsitusel ja Living Labs kasutamisel.

Projekti eesmärgiks on uuendusliku ja kaasaegse õppevara soetamine ja muutunud õpikäsotuse (ingl Citizen Science) teadmistega õpetajate koolitamine (Kodanikuteaduse kompetentsikeskus, 2019).

Muutunud õpikäsitus pakub välja palju suundi ja seoseid teaduse, kogukonna ja keskkonna vahel (Irvin, 1995).

Sensoritega töö on põnev , eriti õpilastele, sest kohe saadakse ju teada, millised on mõõtmistulemused. Tulemuste kogumisega saab neid hiljem analõõsida, koostada tabeleid jne.

Mind huvitab see valdkond aga eelkõige seepärast, et teada saada, kuidas võtavad vastu uue just õpetajad – kui aktiised on nad kasutama uut ja oma innustust ka õpilastele välja näitama.

Kasutatud kirjandus:

Kodanikuteaduse kompetentsikeskus. (kuupäev puudub). Projektist. Loetud aadressil https://kodanikuteadus.wordpress.com/projektist/

Irvin, A. (2002), Citizen Science: A study of poeole, expertise and sustainable development,NY: Routledge

Bergvall-Kareborn, B., Holst, M., & Stahlbröst, A. (2009). Concept Design with a Living Lab Approach. Proceedings of the 42nd Hawaii International Conference on System Sciences – 2009. DOI:10.1109/HICSS.2009.636

eKoolikoti kogumik ja selle katsetamine

Ülesanne: Koostage ühe kindla sihtrühma jaoks interaktiivse digiõppevara kogumik eKoolikoti abil, kasutades selleks vähemalt kolme erinevat autorsüsteemi/teenust (nt. H5P, LearningApps, Kahoot, Youtube, Geogebra). Võite seejuures osaliselt kasutada/remiksida ka teiste autorite poolt loodud õppevara komponente, oluline on kvaliteetse tervikuni jõudmine.

Mina koostasin 4.klassile väikese eesti keele kogumiku, kus on mõned ülesanded Lotte kohta.

Tunnistan ausalt, ega selle kogumiku loomine lihtne töö ole. Lihtsam on käia selles keskkonnas endale sobivat materjali otsimas kui seda luua.

Iga uus asi vajab rohkem uurimist ja puurimist ning endale selgeks tegemist. Eks tuleb seda keskkonda rohkem süvitsi uurida.

 

 

3.ülesande reflektsioon

Kolmandaks ülesandeks oli koostada TAOs test.

Päris esimestel kordadel oli mul probleeme saamaks keskkonda sisse. Lõpuks sain ja sai hakatud pusima. Keskkond on huvitav – soovitaks isegi põhikooli vanema astme ja gümnaasiumi õpetajatel seda keskkonda kasutada. Lihtne luua, kui tead, midaa tahad täpselt küsida. Algkoolilastele on see igav, neid see ei paelu. Neil rohkem vaja värve, pilte – midagi, mis oleks kirev, pilkupüüdev.

Test sai koostatud, kuid siis ilmnes uus probleem, kuidas seda jagada. Tundub, et mul on siin palju õpida, mis mulle iseenesest ka meeldib.

4.loengu reflektsioon

Teemaks digitaalse õppevara autoriõigus.

Loenguse tegime sissejuhatuse Web2.0 kodutöö näitel, et kui on vaja internetist pilte otsida, kuidas seda teha ning kuidas seda pilti kasutada saab.

Autoriõigus jaguneb kaheks:

  • Varaline autoriõigus – õigused võõrandatakse töö tellijale (näiteks kirjastus).
  • Mittevaralised õigused – õigusi ei saa võõrandada.

Copyright (All Rights Reserved): kõik õigused säilitatud.

Some Rights Reserved: mõnedest õigustest loobutud – eesmärgiga anda inimestele võimalus, et nad saaks vabalt ikkagi enamus asju kasutada.

Public Domain: puuduvad varalised õigused, jääb ainult autorlus. Me võime selle pildiga teha kõike – müüa ja ilma viitamiseta kasutada. Tuntud kui Copyleft.

Vaadata lisaks – https://creativecommons.org/

Oluline info magistritööks – kui soovitakse luua midagi uut, siis kuulub see ülikoolile. Samuti ükskõik mida ülikoolis õpingute käigus luuakse, kuulub ülikoolile. Näiteks ei saa minna kirjastusse ilma ülikooli lepinguta, et oma magistritöö trükki lasta ja seda müüa. Kuid kui luua koolitusi, mis tuginevad oma magistritööle ja siis seda müüa, nii võib. Sama on ka töökohal.

Autoriõiguste eripära hariduskontekstis tuleks vaadata AÕS paragraf 19. Lugeda lisaks – autoriõigustest.

Hariduslik eesmärk on seaduses (punkt 2) selgelt välja toodud, mis teeb selle teema mõistmise lihtsamaks. Kui tegemist on haridusliku eesmärgiga ja mitte ärilisega, siis võib materjale kasutada. Jäi küsimus, et kas Waldorf koolid ja erakoolid, kus lapsevanemad peavad lapse õppimise eest maksma – kas siis on tegemist ärilise eesmärgiga?

EL autoriõiguste direktiiv (26.03.2019) – autoriõiguse alused pärinevad tegelikult 19. saj lõpust ning on ajale jalgu jäänud. EL ja EV on teinud katseid seda kaasajastada.

Loengu teises pooles tutvustasime Web2.0 rühmatöid.

Uued kasulikud lingid: FlickrPixabaySpeakUp.

Digitaalne õppevara 3.loeng

Õppevara kvaliteedi hindamine

Meeldetuletus

Õppevara elukaar ja ametaandmed

Visioon digiõppevara pilvest BYOD ajastul
Mauruse digiõpik + paberõpik
Koolibri (IPad-le)
Avita

Inimesed on harjunud otsima Googlega rohkem kui eKoolikotist, Google õpib pidevalt , otsib sarnasusi, teeb järeldusi. Tuletab ise rakenduse kontekstist.

LOM vs. LRMI
Muuta õppematerjalid kergesti kättesaadavaks. Metaandmed on pandud päisesse, kust otsingumootor selle kiiresti kätte saab.

Taksonoomia

eKoolikoti juures on problemaatiline
* reaalselt kasutab kui palju ja mida

Arutelus oli ka teema, milline õpetaja on digipädev.

***REFLEKTSIOONIÜL.:  Üks õppematerjal nt koolikotist – kas seda saab hitsa kvaliteediraamistikuga hinnata – kuidas seda saaks parandada, kui on mida parandada. Kuidas võiks parandada eKoolikotis leiduva õppevara kvaliteedijuhtimist

Eestis toimiv raamistik: http://oppevara.hitsa.ee/kvaliteet

Olete Riina Leppmaa haridustehnoloogia suunaga kodulehel

Create your website at WordPress.com
Get started